Inimkonna ühtsus

Bahá'í õpetuse tuum seisneb veendumuses, et kogu inimkond on üks pere. Inimkonna ühtsuse printsiip on "telg, mille ümber pöörlevad kõik Bahá'u'lláh' õpetused". Bahá'u'lláh võrdles inimkonda inimkehaga. Organismis on miljoneid erikujulisi ja eri otstarbega rakke, millest igaühel on oma osa tervise säilitamisel. Keha toimib koostöö põhimõttel. Selle eri osad ei võistle vahendite pärast; pigem on iga rakk sünnist saadik lülitatud pidevasse andmis- ja saamisprotsessi. Inimkonna ühtsuse tunnistamine eeldab täielikku lahtiütlemist nii rassilistest, usulistest kui ka soolistest eelarvamustest.

Inimkonna ühendamine

Iga üksikisik on osake inimkonnast kui kehast. Igaüks on loomult õilis ning omab kordumatut hinge. Meil kõigil on ühine eesmärk – viia edasi igavesti arenevat materiaalset ja vaimset tsivilisatsiooni. Me kõik oleme selle planeedi kodanikud ja hoolekandjad, kellel on õigus nautida tsivilisatsiooni vilju. Kui üht kehaosa vaevab ängistus või mure, kannatavad paratamatult ka kõik teised. Süvenev teadlikkus meie ühisest pärandist ja üksteisest sõltuvast tulevikust muudab meie arusaama meist endist ja esitab väljakutse tänapäevase ühiskonna elulaadile. See heidab kõrvale vastuoludele tugineva parteipoliitika, konkurentsivaimust juhitud majandustegevuse ja lugematud muud olukorrad, kus konflikt on heaks kiidetud kui inimeste vahelise suhtluse tõukejõud.

Koostööst ja vastastikusest kasust juhinduvate mitmekesiste kogukondade esile kerkimine seab kahtluse alla väited, nagu oleks inimene loomu poolest isekas, võistlev ja saamahimuline. Pigem on meil võime tegutseda "suurest isetust armastusest inimkonna vastu" ja toimida "nagu ühe käe sõrmed, nagu ühe keha osad".

Inimkonna ühtsus ei tähenda aga ühetaolisust. Selle asemel kinnitavad bahá'í pühad kirjutised, et ühtsus peitub mitmekesisuses. Inimkonna mitmekesisus ei tohiks väljenduda pelgas erinevuste sallimises või eri kultuuride pealiskaudsete omaduste kiitmises, vaid andma põhjust jäävaks armastuseks ja harmooniaks, "nagu muusikas, kus palju eri noote sulanduvad ühte, et luua täiuslik kooskõla".

Inimperekonda kogu oma mitmekesisuses võib võrrelda eri liiki lilledega aias. Ehkki lilled on värvi ja kuju poolest erinevad, "värskendavad neid kõiki ühised kevadveed, virgutavad ühised tuuled ja kosutavad üheainsa päikese kiired". "Inimkond suudab teda lõhestavatest erinevustest üle saada," ütles 'Abdu'l-Bahá, "ühisele ja jumalikule keskpunktile toetudes, milleks on Jumala seadus ja Tema Avaldaja reaalsus..."

Eelarvamustest vabanemine

Inimkonna ühtsuse tunnistamine eeldab täielikku lahtiütlemist nii rassilistest, usulistest kui ka soolistest eelarvamustest.

Väärarusaamad ja eelarvamused, mille kohaselt üks inimrühm on teistest parem, on inimkonna praeguste kannatuste üks peamisi põhjustajaid. Eelarvamus on taju moonutus või enneaegne hinnang teiste kohta, mis põhineb teadmatusel ega lase mõista, et iga inimene on eeskätt vaimne olend, kellele on ainulaadsed anded ja võimed, "kaevandus, kus on peidus hindamatu väärtusega kalliskive."

Tugevate sidemete loomine igalt elualalt pärit inimestega aitab võidelda eelarvamuste nakkusliku leviku vastu. "Otsi hoolega tõde ja tee kõik inimesed oma sõpradeks," lausus 'Abdu'l-Bahá.

Sugude vahelise täieliku võrdsuse saavutamine on üks peamisi eeltingimusi tervikliku maailma ülesehitamiseks. Soolised eelarvamused põhjustavad ebaõiglust naiste suhtes ning soosivad meestes kahjulike suhtumiste ja harjumuste teket, mis kanduvad perekonnast töökohale, majandusellu, poliitikasse ja lõpuks ka rahvusvahelistesse suhetesse. Puudub igasugune moraalne, praktiline või bioloogiline alus, mis õigustaks sugude vahelise võrdsuse eitamist.

"Inimkonnal on kaks tiiba: meessugu ja naissugu," märkis 'Abdu'l-Bahá. "Seni kuni need tiivad ei ole võrdse tugevusega, ei suuda lind lendu tõusta."

Ükski etniline või kultuuriline rühmitus ei ole teistest parem. Kõik pälvivad Jumala armastust võrdsel määral. 'Abdu'l-Bahá ütles: "Jumal on maailma karjane ja meie oleme Ta kari. Rasse ei ole mitu. On vaid üksainus."

Asjaolu, et bioloogias ja sotsiaalteadustes tuntakse vaid ühte inimliiki, kõrvaldab igasuguse aluse rassilistelt eelarvamustelt. Iga inimene, olgu ta päritolu milline tahes, võib aidata maailma paremaks muuta.

Rassism piirab oma ohvrite võimekust, laostab kõlbeliselt selle pooldajad ja pidurdab inimkonna progressi. Sellest üle saamiseks peab inimkonna ühtsus olema ülemaailmne ning seaduste ja sotsiaalpoliitika abil kaitstud.

Armastus kõigi maailma rahvaste vastu ei välista armastust kodumaa vastu. Kuid ohjeldamatu rahvuslus ja sellega seotud eelarvamused peavad taanduma sügavama lojaalsuse ees, milleks on armastus inimkonna vastu tervikuna. "Ärgu tuntagu uhkust armastusest kodumaa vastu, vaid pigem armastusest ligimese vastu," ütles Bahá'u'lláh.

Vastuolud usundite vahel on ajaloo vältel põhjustanud lugematuid ususõdasid ja konflikte ning pärssinud suuresti arengut. Ometi on religioon Bahá'u'lláh väitel "kõige võimsam vahend maailmakorra taastamiseks ning kõigi inimeste rahu ja heaolu saavutamiseks".

Inimkond peab küpsemaks saades vabanema usulistest eelarvamustest. Kõikide uskude järgijad peavad aru pidama, kuidas nendevahelistest eriarvamustest üle saada. Nende usujuhid peavad süvenema inimeste muredesse ja küsima endalt, kas poleks võimalik erimeelsused vastastikuse sallivuse vaimus unustada ning töötada üheskoos üksteisemõistmise ja rahu nimel.

Ühtsuse põhimõtte ellurakendamine

Praeguseks on inimkond läbimas tormilise nooruse ajajärkku ja jõudmas uude eluetappi – küpsuseikka, mida iseloomustab ühtse üleilmse tsivilisatsiooni esiletõus. Meie heaolu, rahu ja julgeolek sõltuvad kindlalt juurdunud ühtsusest.

Uue maailma loomiseks tuleb kõrvale heita paljud käitumismallid, mis iseloomustasid meie varasemaid arengufaase. "Peame lakkamatult pingutama, et viia lõpule inimese vaimne arengutee," kirjutas 'Abdu'l-Bahá, "ja töötama väsimatu energiaga selle nimel, et inimkond tõuseks oma õilsasse ja tõelisse ettemääratud seisusesse." "Peame püüdma kogu hingest, kuni ühtsus on tõeliselt meie keskel."

Inimkonna ühtsuse põhimõte eeldab põhjalikku muutust meie mõtteviisis. "Kui te igatsete kogu südamest sõprust kõigi maailma rassidega, siis levib teie vaimne ja elujaatav mõte kaugele; sellest saab ka teiste soov, mis kasvab ja kasvab, kuni jõuab kõigi inimeste teadvusesse."

Ainuüksi õilsatest mõtetest aga ei piisa. Need tuleb ka teoks teha. Tõde ühtsest inimkonnast vajab tänapäeval pidevat kinnitamist ja levitamist.

Tõeline üleilmne vendlus on inimkonna ühtsuse saavutamise eeltingimus. "Armastuse ja lahkuse vaim peab olema nii tugev, et võõrad sõbruneksid ja vaenlased vennastuksid, ja nende vahel poleks enam ühtegi erinevust."

Bahá'u'lláh' uues inimühiskonnas peavad kõik inimesed tajuma ja toimima nii, nagu oleksid nad ühe ja sama kodumaa kodanikud. "Ärge laske end kombekohasuse tõttu külma ja kaugena näida, kui kohtate teistsuguseid inimesi võõrastelt maadest... Ärge olge rahul sellega, et osutate sõbralikkust vaid sõnades. Tundke oma südames palavat armastust igaühe vastu, kellega teie teed võivad kohtuda. "

Ligimeste ennastohverdav teenimine on inimkonna ühtsuse põhimõtte omaksvõtmise loomulik väljendus. "Inimese väärtus seisneb teenimises ja vooruses ...," kirjutas Bahá'u'lláh. "Maailma paremaks muutumine saavutatakse puhaste ja heade tegude, kiiduväärse ja sündsa käitumise abil.“

Täisikka jõudev inimkond peab pöörama tähelepanu ka oma väljendusviisidele. Oma seisukohtade lahke jagamine võib kuulajale sügavat mõju avaldada. Samas ei või miski olla ühtsusele kahjulikum kui teistes inimestes puuduste otsimine või oma vigade teiste kaela veeretamine. Selle asemel peaksime oma mõtetes keskenduma armastusele, ühtsusele ja ligimeste headele omadustele ning andestama neile nende vajakajäämised.

Konkurentsipõhises kultuuris, mis on tänapäeval tunginud nii paljudele elualadele, on äärmiselt keeruline vabaneda kinnismõttest olla alati esimene. Vanemate tehtud valikud, olgu nad kui tahes ettekavatsematud ja süütud, võivad mõjutada lapsi ja sundida neid oma kirgede rahuldamisele – võimu ja staatuse imetlemisele, luksusejanule ja enese ihade rahuldamisele.

Sellised suhtumised ei tekita ühtsust, vaid eraldatust. Nad annavad üksikisikule võimaluse tegeleda üksnes "enese maksma panemisega teiste üle".

Inimkonna ühtsuse sügava mõistmise kaudu hakkame nägema, kuidas meie huvid on vastastikku kasulikud. Seda taipamata jääme oma konfliktide küüsi ja mõistame edu vaid kitsas tähenduses. Bahá'u'lláh ütleb: "Kõigist inimestest kõige hoolimatum on see, kes vaidleb tühja asja pärast ja tahab ennast ligimese üle maksma panna."