‘Abdu’l-Bahá
“Ärge olge rahul sellega, et osutate sõbralikkust vaid sõnades; tundke oma südames palavat armastust kõikide vastu, keda iganes kohtate.”
Bahá'u'lláh', kes pidas ühtsust oma õpetuse keskseks ideeks, kehtestas klausli, mis tagab, et Tema rajatud usundile ei saa iial osaks sama saatus, mis teistele usunditele, kus peale rajaja surma toimus lõhenemine sektideks. Ta andis korralduse, et kõik pöörduksid Tema vanima poja, 'Abdu'l-Bahá poole, kes ei ole mitte ainult bahá'í õpetuste volitatud tõlgendaja, vaid ka usundi vaimu ja õpetuste täiuslik eeskuju.
Pärast Bahá'u'lláh' surma olid 'Abdu'l-Bahá erakordsed isiksuseomadused, teadmised ja teened inimkonna ees eredaks näiteks Bahá'u'lláh' õpetuste ellurakendamisest ning lisasid palju lugupeetavust maailmas kiirelt laienevale kogukonnale.
'Abdu'l-Bahá pühendas oma eestseisja perioodi isa rajatud usundi süvendamisele ning rahu ja ühtsuse ideaalide levitamisele. Ta kutsus üles looma kohalikke bahá'í institutsioone ning juhtis esimesi haridusalaseid, ühiskondlikke ja majanduslikke algatusi. Pärast vabanemist eluaegsest vangistusest võttis 'Abdu'l-Bahá ette mitu reisi, mis viisid ta Egiptusesse, Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Kogu elu tutvustas ta särava lihtsusega nii ülem- kui alamklassidele Bahá'u'lláh' juhiseid ühiskonna vaimseks ja sotsiaalseks uuenemiseks.
